21MAR-01APR18. Flight TLL-CPH-YYZ-VRA with SAS and Air Canada and a side trip from Toronto to Niagara Falls with a rental car. VRA-Varadero-Havana-Vinales-Playa Giron-Matanzas-VRA roundtrip with taxis, colectivos, camiones and a Viazul bus, and staying in 5 different casas particulares. Flight VRA-YUL-FRA-TLL with Air Canada and Lufthansa and a quick city tour of Montreal. 2 Estonians with backpacks and no rigid plans. Summary: Cuba is a kaleidoscope of contrasts, Canada is simply cool, and China is going everywhere where Europeans, Americans or Russians can't or won't go. Varadero: only good for all-inclusive beach holidays. Havana: do your homework before going, or have an insider with you. Vinales: beautiful nature incl mogotes and caves. Playa Giron: lots of shore-diving opportunities; also worth visiting if you're into [military] history. Matanzas: artsy, surprising, interesting, alive.

Saku, 21. märtsi sigavarahommik. Reisile kaasavõetavad asjad on juba välja valitud, nüüd on vaja nad veel kotti toppida. Ja soeng korda teha. Ja duši all ära käia. Sest kurat seda teab, millal jälle saab. Ja magamine on tegelikult nõrkadele. Või neile, kes on oma reisieelsed asjatoimetused veidi mõistlikumal ajal ära teinud. Ajan Kristiina üles. Leatherman läheb tema kotti, sest see on plaanis pagasisse anda. Tai pohh kui nad selle ära peaksid kaotama. Tallinna lennujaama check-in'i tüdruk avastab, et meil pole Kuuba turistikaarte (põhimõtteliselt piiriviisa), ja läheb pisut pingesse. Kuna väidame kaljukindlalt, et Air Canada annab selle meile Torontost Varaderosse lendavas lennukis (vt näiteks https://www.howtotraveltocuba.com/cuban-tourist-card-and-visas/), nõustub ta lõpuks Kristiina koti otse Varaderosse möllima, aga meie ise peame Torontos transiit-check-in'ist läbi käima. Mis seal's ikka, eks käime. TLLCPH. Magan. CPHYYZ. Proovin söögi järel paari filmi vaadata. The Darkest Hour on nii tõsine, et jään kohe magama. Ärkan paari tunni pärast ja otsustan Alien: Covenant'i ette võtta. Puhas imestus selle üle, *kui* halb võib üks film olla, hoiab mind umbes pool tundi ärkvel. Jään uuesti magama. Torontos siirdume transit check-in'i asemel kohe väljapääsu poole, kuna lennujaamas ootab meid broneeritud rendiauto, et saaksime jõe äärde sõita ning kose ja muricanid üle vaadata. Sõbralik Kanada piiripolitseinik läheb meie plaanist kuuldes küll veidi murelikuks, kuid leebub kohe, kui taipab, et meie jätkulend väljub kell kuus *hommikul*. Google Maps'i offline-kaardid telefoni laetud, jõuame suuremate sekeldusteta Niagara Falls'i. Joad, mida on kaks, on tõepoolest väheke võimsamad kui Keila-Joa ja Jägala omad. Kanada territooriumile jääv hobuseraua kujuline juga on seejuures suurem kui Ameerika oma. Donaldile pole seda ilmselt veel öeldud, sest muidu oleks juba tüli majas.